fbpx

Leiame üheskoos uusi lahendusi olla oma igapäevases äritegevuses veelgi jätkusuutlikumad!

Keskendudes plastikprügi taaskasutamisele ja ressursside säästmisele, tagame parema ökoloogilise tasakaalu. Selle eesmärgi nimel oleme lisanud oma tootevalikusse innovaatilistest taaskasutatud materjalidest tehtud pastapliiatsid.

Võtke kasutusele taaskasutatud materjalidest tehtud pastapliiatsid ning tänu teie ettevõttele on:

Algo-Pen. Meriadrust tehtud pastapliiats

Pastapliiatsi klambrile saab lisada väga efektse täisvärviliselt trükitud fotokujunduse!

Tooraine otse ookeanist – pastapliiats sisaldab 20% meriadrut!
Trendikat värvi ALGO nupuga pastapliiatsid on saadaval ka teistes toonides (ABS-plastikust).
Šveitsi dokumenditint – suure mahuga Ultra Recycled täitetint, kirjutab u. 6000 meetrit.
Saksa Standardiinstituudi poolt sertifitseeritud orgaaniline materjal.

Meriadru (Sargassum) kasvab ookeanides üha rohkem, mis on muutumas aina suuremaks keskkonnaprobleemiks. Vees hõljuv meriadru blokeerib päikesevalgust ja hävitab maailmamere liigirikkust. Rannikutele koguneb tuhandeid tonne meriadrut, mis hakkab päikese käes kõdunema ja eritab toksilisi gaase.

Seda biomassi on kasutatud naturaalse toorainena ALGO-PEN pastapliiatsite valmistamiseks.
Revolutsiooniline bioloogilist päritolu materjal, millest on tehtud ALGO-PEN, koosneb meriadrust (20%) ja PLA-plastikust (80%). Selle kasutamine säästab ressursse ja aitab kaasa merekeskkonna liigirikkuse säilimisele.

Lift Recycled. Poeriiulitest tehtud pastapliiats

Auhinnatud upcycling ehk väärtustav taaskasutus!

Pastapliiatsid on valminud koostöös Saksa “dm-drogerie markt“ jaekauplustega. Vanad ja katkised poeriiulid töödeldakse ümber LIFT RECYCLED pastapliiatsiteks. Innovaatiline projekt sai auhinna Promotional Gift Award 2020.

Uus suure mahuga Šveitsi ULTRA RECYCLED täidetav dokumenditint on valmistatud taaskasutatud polüpropüleenist, millega on ülimalt sujuv kirjutada (kuni 6000 m).

Valmistatud Saksamaal.

Crest Recycled+. Vanadest kodumasinatest tehtud pastapliiats

Tarbijajärgselt ümbertöödeldud plastmass.

Vanadest kodumasinatest pärit plastikjäätmed sorteeritakse ja töödeldakse uueks tooraineks. Niiviisi hoitakse kokku u. 80% elektrit, mis kuluks tavalise pastapliiatsi tootmisele.
Taaskasutades aastas u. 65 000 tonni jäätmeid, hoitakse iga plastikutonni kohta kokku 4,8 tonni CO² teket! See teeb kokku u. 312 000 tonni CO²-e.

Pastapliiats on valmistatud tarbijajärgselt taaskasutatud ABS-plastikust, mida saadakse vanadest äravisatud kodumasinatest.
Saadaval musta ja halli värvi mudel. Nupp on saadaval ka teistes värvides (valmistatud ABS-plastikust).
Šveitsi dokumenditint – suure mahuga Ultra.
Taaskasutatud materjalist täitetint kirjutab u. 6000 m.

Valmistatud Saksamaal.

Plant. PLA-plastikust tehtud pastapliiats

PLA on bioloogilist päritolu naturaalne taastuv materjal, mis on suurepärane alternatiiv naftast toodetavale plastikule. Kasutades PLA-st tehtud pastapliiatseid, teete olulise sammu jätkusuutlikuma tuleviku suunas.

Bioloogilist päritolu plastik PLA – 90%.
Šveitsi dokumenditint – x-20 Jogger täitetint, kirjutab u. 2000 m

Valmistatud Saksamaal.

Bio-Mix. Taastuvast biomaterjalist tehtud pastapliiats

Unikaalne segu ökoloogilistest materjalidest.

Uus Bio-Mix pastapliiatsi nupp ja ots on tehtud bioloogilist päritolu materjalist: tselluloosatsetaadist, 70%.
Meie fookuseks on leida jätkusuutlike materjale, millega asendada tüüpilisest plastikust tehtud tooteid. Tselluloosatsetaati valmistatakse puidust, mis säästab naftat ja ei konkureeri toiduainete tootmisega.
Kvaliteet alates aastast 1992: müüdud on üle 35 miljoni Bio-Mix pastapliiatsi.

Taaskasutatud papist tehtud korpuse ja puidust klambriga.
Šveitsi dokumenditint – x-20 Jogger täitetint, kirjutab u. 2000 m.

Valmistatud Saksamaal.

Soft touch pastapliiatsid – ülim mugavus!

Puudutus on suurepärane viis teha reklaami. Toodete puhul, mida pikka aega käes hoitakse, on meeldiv tekstuur põhiline müügitegur. Pastapliiatsid on suurepärane võimalus seda seaduspära praktikas rakendada.

Soft touch pastapliiatsid on muutumas üha populaarsemaks. Tihti võib kuulda, kuidas inimesed avaldadavad imestust, et soft touch pastakas on hämmastavalt mugav. Mida see endast kujutab ja mis selle eriliseks teeb?

Pärast erikujunduse trükki pihustatakse kas kogu pastapliiatsi pinnale või teatud kohtadesse spetsiaalne kummikate, mida nimetataksegi soft touchiks. Olenevalt pastapliiatsi disainist võib näiteks metallklamber või ots soft touchi alt välja jääda.

Soft touch pastapliiatsit on sama mugav käes hoida nagu pastakat, mille külge on pandud eraldi kummist või silikoonist sõrmetugi, mis tähendab, et seda pole tarvis eraldi juurde toota ning säästate keskkonda. Soft touch pliiats ei libise kuskile – teie väsinud käsi naudib mugavat haaret.

Soft touch kate mõjutab lisaks ka valguse peegeldumist. Soft touch paistab välja matt ja pehme. Selle alt jääb erikujundus väga ilusasti näha.

Soft touch pastapliiatsid aitavad teil konkurentidest eristuda. Lõõgastuge ja nautige mugavat kirjutamiskogemust!

Capri Soft. Metallist pastapliiats, soft touch

Metallist tehtud pastapliiats, millel on soft touch viimistlus, mis teeb sellega kirjutamise väga mugavaks. Töötab nupuga.

Suure mahuga taskukohane sinine täitetint kirjutab u. 3500 m.

Saadaval värvid: punane, must, tumesinine, helesinine, roheline, hall, oranž, kollane.

Exos Soft. Pastapliiats, soft touch

Soft-Touch pinnaviimistlus, metallist ots ja klamber.

Soft-Touch kaitseb trükitud erikujundust.

Šveitsi dokumenditint – suure mahuga Ultra Soft täitetint, kirjutab u. 4.000 m.

Valmistatud Saksamaal.

Plastmass on üha tõsisem keskkonnaprobleem

Paberile kirjutamine on ülimalt efektiivne viis oma mõtteid edastada ning ühtlasi ise paremini meeles pidada. Mõtleme korraks tüüpilisele plastikust tehtud pastapliiatsile, mis on peamine kontorites käibel olevale kirjutusvahend. Kvaliteetsed täidetavad plastikpastakad peavad küll kaua vastu, kuid kas olete varem mõelnud sellele, et nad on keskkonnale mitmel viisil ohtlikud?

Kui pastapliiats on tehtud ümbertöödeldavast materjalist, saab selle lasta taaskasutusse ning anda plastmassile uus elu. Kõik pastakaosad ei pruugi aga selleks sobilikud olla, sest nad koosnevad eri materjalidest. Plastikust toruga pastaka klamber ja ots võivad olla metallist, tint võib sisaldada toksilisi aineid …

Plastmassi lagunemine on äärmiselt pikaajaline protsess, milleks kulub tuhandeid aastaid. Esmalt laguneb loodusesse sattunud plastmassist toode (nt taskust välja kukkunud plastikpastakas) mikroplastikuks, mis vähendab mulla kvaliteeti, pärsib taimede kasvu ja mõjub kahjulikult neist taimedest toituvatele organismidele. Üks ohtlik lagunemissaadus on näiteks BPA, millel on teaduslikult tõestatud negatiivne mõju inimesele hormonaaltalitlusele.

Kui pastapliiats läheb tuulega lendu, võib see sattuda mõnda veekogusse ja ohustada mereloomi. Kõige suurem oht on röövkaladele (nt tuunikala), delfiinidele ja vaaladele, kelle kehasse koguneb väiksemate mereloomade söömisest saadud mikroplastik. Seega on selge, et liigne plastmass ohustab kõiki toiduahelaid meie planeedil, kaasa arvatud meie oma, kui mikroplastikuga kala meie taldrikule satub. Liiga palju mikroplastikut võib lisaks hormonaalhäiretele tekitada vähki.

Plastmassi toodetakse juurde liiga palju ja taaskasutatakse liiga vähe

Kui vaadata ajas tagasi, ilmestub nukker pilt. Uuringute põhjal on hinnatud, et alates 1950ndatest aastatest on kogu maailmas toodetud plastmassist taaskasutatud vaid umbes 9%. Ligi 12% on kas prügi kõrvaldamiseks või kütuse saamise eesmärgil põletatud. Tõsi, plastmassi kui naftatoodet kasutatakse muuhulgas ka mittejätkusuutlikult energia tootmiseks, just nagu fossiilseid kütuseid: plastmassi saab põletada ja generaatoris elektrit toota. Siinkohal on sarnaselt bensiini ja diisli põlemisele probleemiks see, et jääkained ja kasvuhoonegaasid reostavad keskkonda veel pikka aega: nad püsivad keskkonnas, prügimägedel, ookeanides, lendlevas tuhas jm aastatuhandeid.

Sestap pole imestada, et mikroplastikut avastatakse ookeanides ja mereloomade kehades aina rohkem. Mikroplastikut on leitud vihmaveest, inimese vere analüüsimisel … Tegemist on hirmuäratava globaalse probleemiga, mille vähendamine peaks olema meie kõigi jaoks prioriteetne, kasvõi iseenda ja oma lähedaste tervise nimel.

Kas asjaolud on muutunud paremaks ja plastmassi taaskasutatakse viimasel ajal rohkem kui vanasti? Paraku vaid marginaalselt, ning ümbertöötlemise suurusjärk sõltub suuresti konkreetsest riigist. Kasutatud plastiktoodete kogumise protsent on kõige kõrgem Euroopa Liidus: 29.7%. Seevastu USA-s kogutakse taaskasutamiseks kokku vaid 9.5% plastikut. Üleüldse on tegemist numbritega, mis võtavad arvesse vaid ametlikku jäätmekäitlust. Taaskasutamine on tihtipeale valdavalt erakätes, st inimesed taaskasutavad plastikkarpe jm sedasi, et see ei kajastu üheski arvestuses.

Mis kõige hullem, plastmassi toodetakse endistviisi üha rohkem juurde – aastas ligi pool miljardit tonni. Plastiku ümbertöötlemine on meid kõiki puudutav mure, mille lahendamine muutub iga päevaga aina pakilisemaks!

Kuidas näeb välja plastmassi ümbertöötlemine?

Klassikaline plastiku ümbertöötlemise meetod näeb lühidalt öeldes välja sedasi: vanad plastikasjad sulatatakse kokku ja vormitakse uuteks toodeteks. Selleks kasutatakse spetsiaalseid vorme.

Keerukam meetod on pürolüüs. Polümeerplastik sulatatakse tagasi monomeeriks/naftaks ja kombineeritakse teistsuguseks plastikuks. Näiteks nailonit toodetakse just sedasi.

Ümbertöötlusprotsessi ülevaade:

  1. Plastikprügi viiakse sorteerimis/kogumiskonteineritest ümbertöötlemisele.
  2. Eri tüüpi plastikutel on erinev koostis, jämedus, värv ja kasutusotstarve – neid tuleb sortida. Sorteerimist teostab masin.
  3. Seejärel pestakse plastmass kõiksugu prahist ja mustusest puhtaks, mõnikord eemaldatakse ka liim. See on vajalik, et uus plastikmaterjal oleks kvaliteetne ja et sinna sisse ei satuks toksilisi aineid.
  4. Suured plastiktükid purustatakse väikesteks graanuliteks ja valatakse vette, kus suure tiheduse tõttu osa plastikust vee alla vajub ja eraldatakse. Kerge ja raske plastiku eraldamise põhimõtet rakendatakse nn tuuletunnelites. Tuulekeerises kukuvad raskemad tükid maha ja kergemad jäävad õhus lendlema.
  5. Kui on saadud kätte arvestatav kogus teatud tüüpi plastikut, sulatatakse see kokku pelletiteks. Neist  tehakse uued plastiktooted kas kohapeal või transporditakse plastikpelletid teistele ettevõtetele.

Millised on plastmassi ja metalli ümbertöötlemise erinevused?

Metalli ja plastmassi ümbertöötlemise võrdlemine sõltub suuresti sellest, millise metalliga plastmassi võrreldakse, mitte niivõrd plastmassi omadustest. Kas plastikut võrreldakse alumiiniumi, roostevaba terase või millegi muuga? Samuti sõltub see toote omadustest (suurusest, paksusest jm), mida vanast materjalist uueks vormitakse. 

Plastmassi toodetakse naftast, mille varud võivad ühel hetkel otsa saada. Metallivarusid on meie planeedil palju rohkem kui fossiilsete kütuste varusid. Metalli on oluliselt lihtsam taaskasutada kui plastikut, sest seda tuleb tavaliselt kõigest sulatada ja uude vormi valada. Näiteks 75% kõigest käibel olevast alumiiniumist on taaskasutatud, sest see on hõlbus protsess. Alumiiniumpurke saab kasutada mitmeid kordi järjest ilma ümbertöötluseta.

Teatud metallide puhul kasutatakse värsket maaki rohkem, näiteks uute roostevabast terasest tehtud toodete puhul on levinud selline segu: 60% taaskasutatud teras ja 40% esmakordselt kasutatav rauamaak.

Alumiiniumi tootmine on üks kõige suurema energiavajadusega tööstusharusid, mis tähendab ühtlasi kõrgeid süsihappegaasi koguseid; samas kasutatakse alumiiniumi tootmiseks sageli taastuvat hüdroelektrit. Võrdluseks: ühe kilo polüetüleeni (plastik) tootmine tekitab 4 kg CO2, ühe kilo alumiiniumi tootmine 10,63 kg CO2.

Metallikaevandused on keskkonnale väga kahjulikud, seega kui taaskasutada rohkem metalli, pole tarvis nii palju uut metallimaaki kaevandada ja väheneb surve keskkonnale.

Jällegi, plastikuga täitunud prügimäed eritavad palju toksilisi gaase ja on samuti suureks keskkonnaprobleemiks.

Kuna plastik on kerge ja paindlik, on selle eeliseks lihtne transporditavus ja ladustatavus. Raskete metalltoodete transportimine võtab rohkem kütust, mis tekitab ka rohkem keskkonnasaastet.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et plastmassi taaskasutamise ebapopulaarsuse taga on suuresti selle tehniline keerukus ja aeganõudvus, eelkõige võrreldes metalli taaskasutamisega, mis on kordades laiemalt levinud. Plastmassi on oluliselt kergem lihtsalt juurde ja juurde toota.

Sedavõrd olulisem on leida innovaatilisi meetmeid, kuidas takistada ohtliku plastmassi sattumine looduskeskkonda.